

Kiri kauneimale malestuseleSee pole üldse kummaline, et siin, Tallinna kodukorteris, kus mind eraklus ja üksildus ümbritseb, olen pöördunud jälle sinu poole. Kõik mu mälestused räägivad minuga viimasel ajal ja sinagi, neist mälestustest kõige kenam ja kaunim, oled meenunud mulle.Kiri kauneimale malestusele
Ma kuulen oma südame marssimist ja tunnen oma hinges kuidas lõputu rida kirgesid purskuvad jälle esile. Mäletan kõiki neid kaasnevaid rõõme, kahetsusi ja ihaldushooge. Appi! Kui õnnelik ma siis olin, et sain kogeda neid südant ja meelt avavaid tundeid. Kui õnnelik ma olin


Silence Till DawnLate at night you lie in your bed No chatter, no humming, no echoes Every person on Earth Who has loved at least once, knows Silence is emptiness Which refloats your woes and sorrowsSilence Till Dawn
You feel how the silence crawls through your ear and grows A cluster of a thousand silences Which inside of you flows Then cold, enveloping shivers The silence will compose For your body's orchestra Of silent cellos and oboes Down from your ears It flows to your toes Through the vessels and nerves Of your body it goes
With light from the east


KomeetErgas valguskiir, mu taeva täht kärme, räägib keelt mida ainult mina uurin Seal taevas kaob ta hetkeks ja naasedes naaseb mu imetlus senisest suurimKomeet
Kuigi ma seisan kahel jalal Nii sirgelt kui võimalik mehele Proovin välja sirutada kätt, aga Ei küündi ma selle täheni
Ta pilk on stabiilne, kursil püsiv retk ajas, mis sära ühest silmast teise toob Ta naeratus on heledalt hiilgav ja helge, et ka süngemaisse öösse valgust loob
Üks päev sirutan ja temani ulatun Siis võtan tast, te


We Are MankindWe were given lifeWe Are Mankind
Brazed by Nature's will From strengthful flesh and bone So our own volition we'd fulfill build our homes stone on stone
March...
Through blood and blazing fire Through chopping, grinding iron To reach higher and higher Until there's nothing to fly on
March...
Under a high scorching sun On cold bleak wintery roads Our ordeals still aren't done We must raise and protect our homes
See...
What our activity incurs She made us too strong The smith, she suffers Under the
Previous PageNext Page